Ukudla okulungele abantu okungalimaza isilwane sakho
Nakuba ungase uzizwe ujabule ngokuphatha isilwane sakho esifuywayo kanye ngesikhathi, ukusona ngokudla okujabulelayo kungaba nemiphumela ebulalayo. Qiniseka ukuthi izingane zakho, umsizi, nezihlobo zonke ziyazi ukuthi ukudla kulolu hlu akukho-cha...
Nakuba ungase uzizwe ujabule ngokuphatha isilwane sakho esifuywayo kanye ngesikhathi, ukusona ngokudla okujabulelayo kungaba nemiphumela ebulalayo. Qiniseka ukuthi izingane zakho, umsizi, nezihlobo zonke ziyazi ukuthi ukudla kulolu hlu akukho-cha...Â
Utshwala: Utshwala bunomphumela ofanayo ezilwaneni nowabantu, budala umonakalo esibindini nasengqondweni, kodwa njengoba izilwane zincane, ngisho namanani amancane angabangela ukuhlanza, ukulimala kwesibindi nokufa.
Ukotapheya: Ukotapheya udume kakhulu ekudleni kwethu njengamafutha anempilo, kodwa uqukethe isakhi esibizwa nge-persin, esiyingozi kakhulu ezinjeni, amakati, nezinye izilwane eziningi. Lokhu kungabangela ukulimala okukhulu kwenhliziyo nemithambo yegazi ngisho nokufa uma kuphakelwa opholi.
Amantongomane nama-macadamia: Amantongomane amaningi, kodwa ikakhulukazi ama-walnuts nama-macadamia, anobuthi obukhulu. Ukuphalaza, ukukhubazeka nokufa kungenzeka ngemva kokumunca. Izimpawu eziyisixwayiso zakuqala zihlanganisa lezo ezitholwa abantu abangazwani namantongomane: ukuhlanza, izinga lokushisa lomzimba elikhuphukayo, ukushaya kwenhliziyo okugijimayo, inkinga yokuma nokuhamba, kanye nokuba buthakathaka.
Ushokoledi: Ushokoledi uqukethe i-theobromine, isakhi esingabulala isilwane sakho esifuywayo uma sidliwe ngobuningi. Ikhekhe likashokoledi noqweqwe lukashukela nakho kuyingozi. Kungabangela ukungezwani komzimba, ukuhlanza, ukuhluleka kwenhliziyo, nokufa lapho kuphakelwa isilwane esifuywayo.
I-Xylitol: Nakuba ithandwa ngabakwa-dieters, noma yikuphi ukuphatha okuqukethe i-xylitol kungabangela ukwehla okungaba yingozi kushukela wegazi ezifuyweni ezifuywayo kanye nokulahlekelwa ukusebenzisana nokuquleka.
I-caffeine: Ikhofi, itiye nanoma yimuphi umkhiqizo oqukethe i-caffeine ivuselela isimiso sezinzwa esimaphakathi nenhliziyo yesilwane. Lokhu kungaholela ekungahlaliseni, ukushaya kwenhliziyo nokufa, kuye ngokuthi isilwane sidle malini.
Amagilebhisi namagilebhisi omisiwe: Amagilebhisi namagilebhisi omisiwe angabangela ukwehluleka kwezinso ezinjeni. Ukudla okukodwa nje kwanele ukubangela ukugula, futhi imiphumela iyanqwabelana: ukusetshenziswa njalo kungaholela ekufeni. Gwema ukunikeza inja yakho noma yikuphi ubumnandi obuqukethe omisiwe: ama-muffin, muesli ne-bobotie konke akukho kumenyu.
U-anyanisi kanye negalikhi: U-anyanisi nawo unobuthi ezilwaneni ezifuywayo, ngakho-ke kungase kube yisikhathi sokucabanga kabusha ngokuphakela ukudla kwakho kwakusihlwa. Zibhubhisa amangqamuzana egazi abomvu esilwane futhi ukusetshenziswa kwazo kungaholela ekulahlekelweni yigazi, ubuthakathaka kanye nobunzima bokuphefumula. Imiphumela iyanda ngokuhamba kwesikhathi.
Amathambo: Uyakholwa noma ungakholwa, amathambo angaba yingozi kakhulu ezifuyweni. Izinja eziningi ziphila ngaphandle kokulimala okubangelwa amathambo, kodwa lapho kuphakama izinkinga, zibucayi kakhulu. Amathambo abukhali angabangela kalula ukusikeka okubulalayo emphinjeni nasemathunjini enja yakho, futhi amathambo amahle kakhulu ngokuvamile aba lukhuni futhi abe nomthelela obangela ukuqunjelwa okukhulu.
Ubisi: Luyingozi kumakati nezinja. Ngokuphambene nenkolelo evamile, lokhu akukona ukwelapha okuhle ezifuyweni. Abantu yibona kuphela uhlobo oluqhubeka nokuphuza ubisi ngemva kobuntwana. Abantu banama-enzyme adingekayo ukuze baphule ushukela wobisi ku-lactose kodwa izilwane ezifuywayo zilahlekelwa yilawa ma-enzyme ngemva kokuba sezilunyuliwe; ukuncelisa izilwane ezifuywayo ngobisi kungabangela ukuphazamiseka kwesisu esibi.
UDkt Michael Ferreira weThree Rivers Veterinary Clinic ithiphu eliphezulu: Esikhundleni samathambo, phakela izilwane ezifuywayo ukudla okuluhlaza.Â
UMTHOMBO: https://www.yourfamily.co.za/
*** CHOFOZA LAPHA UKUZE UTHENGE UKUDLA KWEZILWANE, IZIMPILO ZEKATI, IZIMPILO ZEZINJA kanye nokunye .