Isayensi Ithi Isilwane Sakho Esifuywayo Silungele Impilo Yakho Yengqondo
Izilwane ezifuywayo zithandwa kakhulu: ngokusho kwenhlolovo ka-Harris yango-2015, abanikazi abangama-95% bacabanga ngesilwane sabo njengelungu lomndeni. Cishe uhhafu ubathengele izipho zosuku lokuzalwa. Futhi umgwaqo onezindlela ezimbili. Abantu abanezilwane ezifuywayo bavame ukuba nomfutho wegazi ophansi, ukushaya kwenhliziyo kanye sengozini yesifo senhliziyo kunalabo abangenawo. Lezo zinzuzo zezempilo zingase ziqhamuke ekuzilolongeni okwengeziwe okudingwa ukudlala nokuhamba, kanye nokukhululeka kwengcindezi yokuba nomngane ongcono kakhulu okhona.
Ososayensi manje sebemba ubufakazi bokuthi izilwane zingasiza futhi ukuthuthukisa impilo yengqondo, nakubantu abanezinkinga eziyinselele. Nakuba izifundo zizincane, izinzuzo zihlaba umxhwele ngokwanele ukuthi izilungiselelo zemitholampilo zivula iminyango yazo yokungenelela okusizwa yizilwane—ukwelashwa kwezilwane ezifuywayo, ngamanye amazwi—okusetshenziswa eduze kwemithi evamile. “Kwakungenye yezinto ezinhle kakhulu zokuthi cha ukuthi ucabange ngesilwane esibhedlela,” kusho u-Alan Beck, umqondisi we-Center for Human-Animal Bond e-Purdue University, ekhuluma ngokwesaba ukungenwa izifo. “Manje, angazi noma isiphi isibhedlela esikhulu sezingane esingenalo okungenani uhlobo oluthile lohlelo lwezilwane.”
Ukwenyuka kokwelashwa kwezilwane kusekelwa isayensi eyandayo ekhombisa ukuthi ukwesekwa komphakathi-ikhambi elifakazelwe lokukhathazeka nesizungu-lingafika ngemilenze emine, hhayi emibili kuphela. Izilwane zezinhlobo eziningi zingasiza ukuzola ukucindezeleka, ukwesaba nokukhathazeka ezinganeni ezincane, asebekhulile kanye nawo wonke umuntu ophakathi.
Kudingeka ucwaningo olwengeziwe ngaphambi kokuba ososayensi bazi kahle ukuthi kungani lusebenza nokuthi kungakanani ukuxhumana kwezilwane okudingekayo ukuze kube nemiphumela engcono kakhulu. Kodwa ucwaningo olushicilelwe lubonisa ukuthi izidladla zinendawo kwezokwelapha nasenhlalakahleni yengqondo. "Idatha inamandla," kusho u-Beck. “Uma ubheka ukuthi izilwane zizenzelani abantu nokuthi sixhumana kanjani nazo, akumangazi nakancane.” Nakhu ukubuka ezinye zesayensi esezingeni eliphezulu kulo mkhakha.
Onogwaja
Kolunye ucwaningo, iqembu elicindezelekile labantu abadala latshelwa ukuthi lifuye unogwaja, ufudu noma amathoyizi abo. Amathoyizi awabanga namphumela. Kodwa ukuphulula isidalwa esiphilayo, kungakhathaliseki ukuthi sinegobolondo eliqinile noma esinoboya, kwakudambisa ukukhathazeka. Kwabasebenzela abantu kungakhathalekile ukuthi ekuqaleni bathi bathanda izilwane.
Amakhilikithi
Izilwane akudingekile ukuba zithande ukusiza. Ocwaningweni lwango-2016 olwanyatheliswa kumagazini i-Gerontology, abantu abadala abanikezwa amakhilikithi amahlanu ekhejini baba nokucindezeleka okuncane ngemva kwamasonto ayisishiyagalombili kuneqembu elilawulayo. Isenzo sokunakekela isidalwa esiphilayo sibonakala senza umehluko.
Amahhashi
Phakathi kwezilwane zokwelapha ezifundwe kakhulu, amahhashi aye abathintekayo ezinhlelweni zokwelashwa eYurophu kusukela ngawo-1860. Imisebenzi efana nokulungisa ihhashi nokuhola elizungeze ipeni kukhonjisiwe ukunciphisa izimpawu ze-PTSD ezinganeni nasebancane.
Inhlanzi
Izilwane zingagxilisa ukunaka kwabantu. Lapho abantu endaweni yesifo i-Alzheimer's bedla phambi kwama-aquarium anezinhlanzi ezinemibala egqamile, badle kakhulu, bathola umsoco ongcono futhi babengajwayele ukuhamba kancane. Nabo babenake kakhulu futhi bengaphelelwa amandla.
umthombo: https://time.com/